article image

Ebaküdoonia – C-vitamiinist kihisev Põhjamaa sidrun

07-12-2015   OM Uudised
facebook

Mis asi on ebaküdoonia? Ebaküdoonia on nagu sidrun. Hapu ja kollane vili, mis välimuselt meenutab pisikest õuna, kuid oma maitseomadustelt on hapu.  

Oma kõrge C-vitamiini ja sidrunhappe sisalduse ning kollaka värvuse tõttu nimetatakse vilju rahvakeeli ka Põhjamaa sidruniks. Viljades ja lehtedes on rikkalikult nii orgaanilisi happeid, eeterlikke õlisid, vitamiine kui ka mikroelemente. 

Septembris–oktoobris valmivad välimuselt õunakujulised, kuid mõõtmetelt kääbuslikud viljad, mis kaaluvad tavaliselt paarkümmend grammi. Kuid vilju on põõsal palju, suure põõsa kohta võib edukal kasvuaastal ja viljakal pinnasel saada isegi paar kilo saaki. 

 

Milleks ebaküdooniat kasutatakse?

Viljad sobivad nii kuivatamiseks kui ka siirupi, moosi, marmelaadi ja mahla valmistamiseks. Ka arooniasiirupi valmistamisel soovitatakse kasutada hapustajana ebaküdoonia purustatud vilju. Ja samuti moos tuleks keeta magedamaitseliste marjade ja puuviljadega (must aroonia, pirnid, ploomid). 

Ebaküdoonia viljadest saab edukalt valmistada toorhoidist, kompotti, keedist, tarretist, mahla, siirupit ja isegi veini. Omalaadne puhas ja tugevalt tuntav maitsevarjund leiab kasutust ka paljude jookide ja maiustuste maitsestamisel.  

Ebaküdooniasiirupi valmistamiseks laotakse puhastatud liistakud kihiti suhkruga kaussi ja lastakse seista toatemperatuuril, kuni suhkur on sulanud ja mahl viljadest välja tulnud. Seejärel kurnatakse siirup keedepotti ja kuumutatakse 80 kraadi juures umbes 1 tund. Selline siirup säilib jahedas hoituna hästi. Lisada võib seda siis soovi järgi nii morsile, magustoitudele, toorsalatitele ja ka suppidele.  

Peenestatud viljad (ka mahlana) sobivad hästi sidruni asemel erinevate toorsalatite maitsestamiseks, samuti mitmete suppide (borš, seljanka) ja kalaroogade maitsestamiseks. Paari viilu kuumale teele lisamine annab viimasele meeldivalt hapuka maitse. 

 

Kuidas ebaküdoonia tervisele hea on?

Kehvveresuse korral tuleks tarvitada värskelt riivitud vilju segatuna meega. Segu aitab parandada ka mao- ja maksategevust ning vähendab seedehäireid. Viljadest tehtud tõmmis on diureetilise toimega. 

Viljade puhastamisel järelejäänud joodi- ja E-vitamiinirikkaid seemneid ei maksa ära visata. Kuivatatud ja purustatud seemneid tarvitatakse kilpnäärmehaiguste korral. Meeldiva pähklimaitse tõttu võib purustatud seemneid lisada ka küpsetistele ja soolastele toitudele. 

Pudruks riivitud ebaküdoonia viljadest saab valmistada ekstrakti, mis aitab mõjutada nii vere biokeemilisi näitajaid kui ka seedimist. Viimasel juhul ergutab loodusravim eeskätt seedenäärmete talitlust. Riivitud ebaküdooniatele lisatakse mett, lastakse toatemperatuuril seista ja võetakse sisse teelusikatäis paar–kolm korda päevas enne sööki. 

Peenestatud viljadest tehtud vesitõmmise tarvitamine soodustab neerude talitlust ja aitab organismist eemaldada liigset vett ning sooli. Ja otse loomulikult on ebaküdoonia toor- ja vesihoidised oluliseks täienduseks kevadperioodil kahanema kippuvale C-vitamiini varudele.

 

Ka Otseomadelt.ee lehel on ebaküdoonia siirup müügil, pakkumised leiad SIIT

 

Okomarket.ee